Miks hakata veganiks? Plussid ja miinused
Veganlus on viimaste aastate jooksul kõvasti populaarsust kogunud. Saadaval on rohkem lihaalternatiive kui kunagi varem ja veganitoitumine on muutumas üha lihtsamaks. Veganluse kasuks saab välja tuua mitmesuguseid argumente.
Veganit on võimatu lahterdada, sest inimesed otsustavad veganluse kasuks erinevatel põhjustel. The Vegan Society andmetel ei piirdu veganlus üksnes loomade õiguste eest seismisega, vaid on kasulik ka tervisele, keskkonnale ja toiduainete tarneahelale.
Miks veganlus?
The Vegan Society iseloomustab veganielustiili kui eluviisi, mis üritab vältida nii palju, kui see on võimalik ja teostatav, igasugust loomadele suunatud ekspluateerimist ja julmust, loomade kasutamist toiduks, riiete valmistamiseks ja ükskõik millisel muul otstarbel.
Miks hakata veganiks? Veganlus on kavatsusest ajendatud eluviis, mille põhimõtteks on „ära tee kahju“. Terviklike taimsete toitude tarbimine on veganluse keskne aspekt. Veganluse eeliste paremaks mõistmiseks võiks uurida toiduallikate ja keskkonna omavahelist suhet.
Meie keskkond ja eetika
The Vegan Society ühingu sõnul kurnavad lihatootmisega seotud nõudmised keskkonda. Nad väidavad, et taimede kasvatamine loomade toitmiseks, transpordisüsteem ja toodete kodudesse toimetamine on keskkonnale koormav. Taimsete toodete valmistamiseks vajaliku saagi kogus ja vee hulk, mida vajatakse taimede kasvatamiseks, on drastiliselt väiksemad, seega on ka mõju keskkonnale palju väiksem. Just seetõttu puudutavad veganluse teemalised arutelud ka seda mõtet, et taimse toidu söömine nõuab vähemtootlikku pinnast.
The Vegan Society märgib ära, et veganlus on üks lihtsamaid viise oma isikliku ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.
Meie tervis
Tasakaalustatud taimetoit võib meie kehale kasulik olla. Kõige olulisem on tagada kõigi vajalike toitainete saamine. Taimsetest allikatest toitainete kättesaamiseks peame tarbima täisteratooteid, köögivilju, puuvilju, pähkleid ja seemneid, mis on kõik täis kiudaineid, olulisi vitamiine ja mineraalaineid.
Aga on tähtis teada, et kui lähete üle veganitoitumisele, on raske kõiki neid toitaineid ainult toidust kätte saada. Selleks peaksite tarbima vähemalt 4000 toitaineterikkast toidust saadavat kalorit. Rohkelt suhkrut ja küllastunud rasvhappeid sisaldav veganitoitumine võib olla sama ebatervislik, kui ükskõik milline muu toitumisviis.
Veganielustiiliga alustamist kavandades peate otsima nende toitainete alternatiivseid allikaid.
Aitame tasakaalustada veganitoitumist
Kõiki loomseid tooteid välistavaks toitumiseks tuleb olla ülihoolikas mitte ainult toidu sisalduse, vaid ka selle allikate ja testimise uurimise suhtes. Kaasaegse toidu toiteväärtus ei ole sama, mis see oli 100 aasta eest.
Arvesse tuleb võtta geneetilist muundamist, pestitsiide kasutamist ja toidu säilitamist – protsesse, mis toimuvad eesriide taga selleks, et toiduained meie taldrikutele jõuaksid. Moodne elustiil soodustab vaeguste, näiteks D-vitamiini vaeguse, teket, sest me ei lähe enam nii sageli kui varem jala tööle.
Veganielustiili kohta teavet otsides tehke kindlaks, kui palju vajate iga päev valke, oomega-3-rasvhappeid, D-vitamiini, B12-vitamiini ja kaltsiumit. Need toitained peate nüüdsest saama taimedel põhinevatest allikatest. Toidulisandid on vegani parimad sõbrad.
1. Polyfenoler från olivolja bidrar till att skydda blodfetterna mot oxidativ stress
Polyfenoler från olivolja bidrar till att skydda blodfetterna mot oxidativ stress. Att ersätta mättat fett i kosten med omättat fett bidrar till att bibehålla normala kolesterolnivåer i blodet. Oljesyra är ett omättat fett Påståendet kan endast användas för olivolja som innehåller minst 5 mg hydroxytyrosol och dess derivat (t.ex. oleuropeinkomplex och tyrosol) per 20 g olivolja. För att hälsopåståendet ska få användas måste konsumenten informeras om att den gynnsamma effekten uppnås vid ett dagligt intag på 20 g olivolja.
2. DHA och EPA bidrar till att bibehålla normalt blodtryck
DHA och EPA bidrar till att bibehålla normalt blodtryck. Påståendet får endast användas för livsmedel som tillhandahåller ett dagligt intag på minst 3 g EPA och DHA. För att påståendet ska få användas ska information ges till konsumenten om att den gynnsamma effekten uppnås vid ett dagligt intag av 3 g DHA och EPA När påståendet används om kosttillskott och/eller berikade livsmedel ska konsumenten samtidigt informeras om att dagligt intag av tillskott inte får överskrida 5 g EPA och DHA tillsammans.
3. DHA bidrar till att bibehålla normal synförmåga
DHA bidrar till att bibehålla normal synförmåga. Påståendet får endast användas om livsmedel som innehåller minst 40 mg DHA per 100 g och per 100 kcal. För att hälsopåståendet ska få användas måste konsumenten informeras om att den gynnsamma effekten uppnås vid ett dagligt intag på 250 mg DHA. Intag av dokosahexaensyra (DHA) bidrar till att synen utvecklas normalt hos spädbarn upp till 12 månaders ålder. Konsumenten ska informeras om att den gynnsamma effekten uppnås med ett dagligt intag av 100 mg DHA. När påståendet används om tillskottsnäring, ska livsmedlet innehålla minst 0,3 % av de totala fettsyrorna som DHA.
4. D-vitamin bidrar till immunförsvarets normala funktion
D-vitamin bidrar till immunförsvarets normala funktion. Påståendet får endast användas om livsmedel som åtminstone är en källa till D-vitamin, så som avses i påståendet KÄLLA TILL D-vitamin enligt förteckning i bilagan till förordning (EG) nr 1924/2006))
Jagage seda lehte
Või kopeerige link