Emma Christmas
Zinzino klient
Tere tulemast! Mul on tellitud toodetega olnud suurepäraseid kogemusi ja arvan, et need meeldivad ka teile. Andke mulle teada, mida neist arvate!
Miks hakata veganiks? Plussid ja miinused
Veganlus on viimaste aastate jooksul kõvasti populaarsust kogunud. Saadaval on rohkem lihaalternatiive kui kunagi varem ja veganitoitumine on muutumas üha lihtsamaks. Veganluse kasuks saab välja tuua mitmesuguseid argumente.
Veganit on võimatu lahterdada, sest inimesed otsustavad veganluse kasuks erinevatel põhjustel. The Vegan Society andmetel ei piirdu veganlus üksnes loomade õiguste eest seismisega, vaid on kasulik ka tervisele, keskkonnale ja toiduainete tarneahelale.
Miks veganlus?
The Vegan Society iseloomustab veganielustiili kui eluviisi, mis üritab vältida nii palju, kui see on võimalik ja teostatav, igasugust loomadele suunatud ekspluateerimist ja julmust, loomade kasutamist toiduks, riiete valmistamiseks ja ükskõik millisel muul otstarbel.
Miks hakata veganiks? Veganlus on kavatsusest ajendatud eluviis, mille põhimõtteks on „ära tee kahju“. Terviklike taimsete toitude tarbimine on veganluse keskne aspekt. Veganluse eeliste paremaks mõistmiseks võiks uurida toiduallikate ja keskkonna omavahelist suhet.
Meie keskkond ja eetika
The Vegan Society ühingu sõnul kurnavad lihatootmisega seotud nõudmised keskkonda. Nad väidavad, et taimede kasvatamine loomade toitmiseks, transpordisüsteem ja toodete kodudesse toimetamine on keskkonnale koormav. Taimsete toodete valmistamiseks vajaliku saagi kogus ja vee hulk, mida vajatakse taimede kasvatamiseks, on drastiliselt väiksemad, seega on ka mõju keskkonnale palju väiksem. Just seetõttu puudutavad veganluse teemalised arutelud ka seda mõtet, et taimse toidu söömine nõuab vähemtootlikku pinnast.
The Vegan Society märgib ära, et veganlus on üks lihtsamaid viise oma isikliku ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.
Meie tervis
Tasakaalustatud taimetoit võib meie kehale kasulik olla. Kõige olulisem on tagada kõigi vajalike toitainete saamine. Taimsetest allikatest toitainete kättesaamiseks peame tarbima täisteratooteid, köögivilju, puuvilju, pähkleid ja seemneid, mis on kõik täis kiudaineid, olulisi vitamiine ja mineraalaineid.
Aga on tähtis teada, et kui lähete üle veganitoitumisele, on raske kõiki neid toitaineid ainult toidust kätte saada. Selleks peaksite tarbima vähemalt 4000 toitaineterikkast toidust saadavat kalorit. Rohkelt suhkrut ja küllastunud rasvhappeid sisaldav veganitoitumine võib olla sama ebatervislik, kui ükskõik milline muu toitumisviis.
Veganielustiiliga alustamist kavandades peate otsima nende toitainete alternatiivseid allikaid.
Aitame tasakaalustada veganitoitumist
Kõiki loomseid tooteid välistavaks toitumiseks tuleb olla ülihoolikas mitte ainult toidu sisalduse, vaid ka selle allikate ja testimise uurimise suhtes. Kaasaegse toidu toiteväärtus ei ole sama, mis see oli 100 aasta eest.
Arvesse tuleb võtta geneetilist muundamist, pestitsiide kasutamist ja toidu säilitamist – protsesse, mis toimuvad eesriide taga selleks, et toiduained meie taldrikutele jõuaksid. Moodne elustiil soodustab vaeguste, näiteks D-vitamiini vaeguse, teket, sest me ei lähe enam nii sageli kui varem jala tööle.
Veganielustiili kohta teavet otsides tehke kindlaks, kui palju vajate iga päev valke, oomega-3-rasvhappeid, D-vitamiini, B12-vitamiini ja kaltsiumit. Need toitained peate nüüdsest saama taimedel põhinevatest allikatest. Toidulisandid on vegani parimad sõbrad.
1. Olive oil polyphenols
Olivenolie-polyphenoler bidrager til at beskytte fedtstoffer i blodet mod oxidativt stress. Udskiftning af mættede fedtstoffer i kosten med umættede fedtstoffer bidrager til at vedligeholde et normalt kolesterolniveau i blodet. Oliesyre er et umættet fedtstof. Anprisningen må kun anvendes for olivenolie, der indeholder mindst 5 mg hydroxytyrosol og derivater heraf (f.eks. oleuropein-kompleks og tyrosol) pr. 20 g olivenolie. For at anprisningen skal kunne anvendes, skal der gives oplysninger til forbrugeren om, at den gavnlige effekt opnås med et dagligt indtag på 20 g olivenolie.
2. EPA og DHA bidrager til en normal hjertefunktion
EPA og DHA bidrager til en normal hjertefunktion. Påstanden kan kun anvendes om mad, som mindst er en kilde til EPA og DHA som omhandlet i påstanden KILDE TIL Omega-3 FEDTSYRER, som anført i bilaget til forordning (EF) nr. 1924/2006. For at understøtte påstanden skal der gives oplysninger til forbrugeren om, at den gavnlige effekt opnås med et dagligt indtag på 250 mg EPA og DHA.
3. DHA bidrager til opretholdelsen af en normal hjernefunktion
DHA bidrager til opretholdelsen af en normal hjernefunktion. Påstanden kan kun bruges for fødevarer, der mindst indeholder 40 mg DHA pr. 100 g og pr. 100 kcal. For at understøtte påstanden skal der gives oplysninger til forbrugeren om, at den gavnlige effekt opnås med et dagligt indtag på 250 mg DHA. Mødres indtag af docosahexaensyre (DHA) bidrager til den normale udvikling af hjernen hos fosteret og ammende spædbørn. Gravide og ammende kvinder skal oplyses om, at den gavnlige effekt opnås ved daglig indtagelse af 200 mg DHA ud over det anbefalede daglige indtag for omega-3-fedtsyrer til voksne, dvs.: 250 mg DHA og EPA. Påstanden kan kun bruges om fødevarer, der giver et dagligt indtag på mindst 200 mg DHA.
Jagage seda lehte
Või kopeerige link